NÄITERINGI KROONIKA, 2017
“Kratilood”
Heli Illipe-Sootaki lasteraamatu ainetel
Esietendus Kiikla rahvamajas 2017. aasta 19. mail.
Hiljem esinesime sama aasta juunis Kiikla jaanitulel, juulis Mäetaguse mõisapäeval ja augustis Sulbi vabaõhulaval.
2018. aasta märtsis esinesime Jõhvi kontserdimajas kooliteatrite festivalil (saime 3. koha keskmises vanuserühmas, näitlejameisterlikkuse eripreemia sai Kristjan Kundla) ja mais Alle-Saija teatritalus.
OSATÄITJAD
Kratiplika: Liisi Kauber
Härjapõlvlane: Karolin Nano / Mart Kundla
Murueit: Tiia Linnard / Ruth Linnard
Mammakratt: Külli Raidma
Papakratt: Rene Kundla
Mardus: Kristjan Kundla
Uneeit: Krista Kõrvemaa
Jaaniussike: Sandra Sidorov / Tanja Mäeots / Karolin Nano
Virvatulukesed: Tanja Mäeots, Andra Mäeots, Darleen Päll, Nelli
Rahahaldjas: Andero Trel / Karol Raidma
Pisuhänd: Andreas Hendrik Aasrand / Jegor
Tõbi: Karol Raidma / Karolin Nano
Kratilell: Margus Kauber / Arne Sarapuu
Lelletädi: Katrin Kõrvemaa
Marakratid: Mart Kundla, Johanna Rosalie Ilves
Jutustaja: Jana Pondre / Karol Raidma / Katrin Kõrvemaa
Lapsed: Darleen Päll, Nelli, Tanja Mäeots, Andreas Hendrik Aasrand, Jegor, Andero Trel
Meenutab Ruth Linnard
(2020. aasta aprillis)
Näiteringi 15. sünnipäeva tähistamiseks (videod) valisime „Kratilugude“ näidendi, mida olime lavastanud ka aastaid varem. Kostüümidega sai kõvasti vaeva näha, samuti püüdsime lavalist liikumist tavapärasest rohkem läbi mõelda. Kui kooliteatrite festivalile läksime, tundsin, et vähemalt mina olen saavutanud lae ja rohkem minust välja pigistada ei ole võimalik. Lapsed olid tublid, mängisid hästi ja saime välja teenitult 3. koha põhikooli arvestuses. Liisi, kes juba aasta tagasi kassi osatäitjana väga hästi hakkama sai, säras Kratiplika rollis, Kristjaniga koos moodustasid nad suurepärase tandemi ja kõik teised assisteerisid kenasti ning võtsid oma osa väga tõsiselt.
Kui lapsed tegid laval seda, mida nad pidid tegema, siis täiskasvanud tegid sageli seda, mida nemad ise tahtsid. Papakratt ja mammakratt pidasid sõnasõda ja vahepeal kippus asi kähmluseks üle minema. Õnneks oli see siiski vaid selline omavaheline „peris sõbralik“ aasimine. Jaanitule etenduses oli meil jälle selline raju murueit härjapõlvlast asendamas, et näitlejad vaatasid samasuguse üllatusega kui pealtvaatajadki. Ja nii mõnigi ütles, et seda murueite võiks hiljemgi meie etendustesse kaasata. Mida me muide ka tegime ja loodan teda ka tulevikus meie sekka meelitada. Lisaks krattidele olid laval ka marakratid Mart ja Roosi. Need kaks võluvat marakratti hakkasid näiteringi etendustes laval liikuma üsna ruttu pärast seda, kui kõndima õppisid. Roosi kui aktiivsem tegelane ja Mardist aasta noorem liikus rohkem oma tahtmist mööda ja vahel leiutasime kavalaid nippe, kuidas teda lava taga tegevuses hoida. Mart sai oma esimese rolli mardikana 4aastaselt. Mõlemad olid meie etendustes kui kirsid tordi peal ja vaatajate südamed muudkui sulasid. Üks üllatusesineja oli ka. Sulbis tuli kratilellena lavale meie bussijuht Arne.
Meenutab Ruth seoses tearilaagritega
(2020. aasta aprilli lõpp)
Nende kratilugudega on üleüldse üks kratt lugu, sest see pakkus pidevalt üllatusi. Nii läks meil näiteks Kiikla rahvamaja etendus oma 10 minutit pikemaks, sest õpitud teksti asemel asuti agaralt omaloomingut esitama. Kiigeplatsil asendas härjapõlvlast Rammsteini fännist murueit ja Alle-Saijal tuli papakratt lavale ilma sabata, palja sääri ja sõbra kaugelt sugulaselt päranduseks saadud drappmantlis.
OSATÄITJAD
Jõulueit: Karol Raidma
Jõulutaat: Kristjan Kundla
Härjapõlvlane Ärni: Andreas Hendrik Aasrand
Vanad päkapikud: Jana Pondre, Katrin Kõrvemaa, Külli Raidma, Rene Kundla, Margus Kauber
Noored päkapikud: Karolin Nano, Darleen Päll, Liisi Kauber, Tanja Mäeots, Andero Trel, Andra Mäeots, Mart Kundla, Johanna Rosalie Ilves
Meenutab Ruth Linnard
(2020. aasta aprillis)
Taas kord üks jõulunäidend. Arvult vist juba 16. Pikapeale lähevad kõik need päkapikulood omavahel peas segi, nii et tuleb videost üle vaadata. Nii ma siis tegingi. Ja kohe tuligi sellest puna-valgest päkapikuseltskonnast esile veidi riukaliku rolli teinud Andreas Hendrik. Poiss, kes juba mitu aastat tagasi ütles, et nagu ei tahagi enam. Aga on tubli, et jätkab, ja iga aastaga paistab end laval aina kodusemalt tundvat. Ja veel tuli videot vaadates meelde, kuidas ma saalist kerge õudusega seda kunstlume loopimist vaatasin. Hea, et tolmuimeja laval oli, sain veel samal õhtul sellega lund imeda.