Maadaam

MAADAAM

Rahvamaja peab oma koduks kohalike naiste 2005. a moodustatud mittetulundusühing Maadaam.

* Põhikiri
* Liikmete nimekiri
* 2021. aasta majandusaruanne
* 2020. aasta majandusaruanne
* Vabaühenduste eetikakoodeks

Lugu sellest, kuidas Maadaam algas, kulges ja arenes. 

Kuidas algas

Kõigepealt oli rahvamaja käsitööringis valminud lapitekk, mis meeldis Mäetaguse valla lastekaitsespetsialistile nii väga, et vallavalitsuses otsustati hakata kõigile vallas sündinud lastele kinkima lapitehnikas beebitekke.  Edasi toimus koolitus, kus saadi selgeks põhilised töömeetodid, ja siis õmblesid naised oma vabal ajal rahvamaja käsitöötoas kangajääkidest lapitekke. Kui MTÜ ETNA Eestimaal otsis Virumaalt partnereid rahvusvahelisse projekti “Ettevõtlusest rohujuure tasandil”, soovitas Mäetaguse vallavalitsus projektis osalema lapitööhuvilisi naisi. 

Kuidas kulges

Projekti raames toimus Kiikla rahvamajas mitmeid ettevõtlusega seotud koolitusi, osalejateks 16 naist, kes kõik olid vähem või rohkem ka lapitekindusega seotud.  Õpiti raamatupidamist, äriplaani koostamist ja muud vajalikku. Käidi õppereisidel ja osaleti rahvusvahelistel seminaridel. Leedus Panevežyses toimunud seminarile võeti tutvustuseks kaasa oma käsitööd. Selle tõttu tekkis vajadus mingi ühise nimetaja järele. Sõnade ja tähtedega mängides sündis täiesti juhuslikult sõna MAADAAM, mis sobis „nagu rusikas silmaauku“. Nii me siis ennast tutvustasime: partnership Maadaam.

Kuidas arenes

Ülalnimetatud projektis osalesid Läänemere-äärsete riikide ettevõtlikud naised. Nii jõudis meieni ühel päeval kiri, kus Rootsi ettevõtja Jenny Boije otsis partnerit, kes õmbleks tema materjalist pehmeid mänguasju. Kirjutasime, et oleme huvitatud, saime proovitööks vajaliku materjali ja lõiked, tegime proovitöö, mis heaks kiideti, ja koostöö võis alata. Jenny käis Eestis meid õpetamas ja esimene tellimus oli 1500 veluurkangast polüestertäidisega meritähte ja 500 taksikoera.

Et koostöö Rootsi ettevõtjaga toimiks, oli vaja organisatsiooni, kes esitaks töö eest arveid.  Kaaluti kaua, kas OÜ või MTÜ. Kuna õmmeldi vabal ajal pere ja põhitöö kõrvalt rahvamajas ning tasu saadud töö eest oli minimaalne, otsustati MTÜ kasuks. Põhiline, miks asi toimus ja toimis, oli kooskäimise rõõm ja ühtekuuluvuse tunne. MTÜ asutajateks oli 16 naist. Juhatus on 3-liikmeline.

Lapitekist ja pehmetest mänguasjadest sai asi alguse, need olid esimesed tegevused, mida koos tehti, kuid äritegevus ei olnud ühingu peamine eesmärk. Peamiseks oli siiski maaelu väärtustamine, maainimese julgustamine tegelema ettevõtlusega, ühistegevuse organiseerimine, koolituste, meelelahutuse ning lastele ja peredele mõeldud tegevuste korraldamine. Asutajaliikmetest on mõned jäänud kõrvale pärast elukohavahetust, uusi liikmeid on tulnud juurde  külasse elama asunud uute inimeste hulgast.  Kedagi meelitada ei olnud vaja, ühingu tegevus on avatud, läbipaistev ja vabatahtlik.

Esimese aasta lausa igapäevastest kokkusaamistest on saanud ühine ettevõtmine üks kord aastas külapäeva korraldamisel ja umbes poole liikmeskonna osalemine mitmetes projektides.

Koos on jõutud tõdemuseni, et ühe küla inimesi koondav ühing saab paljuski kujundada oma küla nägu, innustada kogukonda ja kui on vaja, siis eri tasanditel küla heaks paljutki teha.

Ühingu ajaloos on juhtunud palju naljakat, põnevat ja erakordset. 

Järgnevalt mõned meenutused. 

Naljakas. Meenub, kuidas käisime ühinguga Mulgimaal sealsete naiste tegemisi kaemas. Bussifirma, kellega sõitsime, saatis bussi, kus tagumises osas olid istmed välja võetud ning asendatud nurgadiivani ja diivanilauaga. See oli sajandi esimese kümnendi keskel, praegu ei ole küll sellist bussi kuskil näinud. Mulgid ei jõudnud ära imestada seda Viru naiste jõukust, kes sõidavad ringi bussis, kus lisaks tavaistmetele ka magamistuba ja söögituba.

Põnev. 2011. aasta kalendri tegemine. Ühe õhtu jooksul toimus fotoseanss, kus ühingu liikmetele oli eraldatud üksi või paarikaupa aeg rahvamajja kutsutud fotograafi juures. Igale 20 minutit. Enne sai kõrvalruumis juuksuri ja meikija juures end ilusaks teha, retrostiilis riietuse otsis igaüks ise. Tulemus oli imeline, oleksime olnud ühel õhtul kui muinasjutus.

Erakordne. Lavastatud näidendeid oli kokku 7, lisaks veel mõned luulepõimikud. Uskumatu lavaline julgus, sest peaaegu keegi ei olnud varem näitemängus osalenud. Lihtsalt tekkis selline mõte, et kui on näputööpäev, siis võiks lisaks oma käsitööle näidata ka muid oskusi, mis ühel maanaisel on. Esimesed näidendid seitsme vanatüdruku tegemistest leidsime ühest kooliteatritele mõeldud kogumikust, hiljem kirjutasime teksti juba ise. Mitmest lavastusest on säilinud ka video, neid vaadates on südames eriliselt soe tunne

Naljakas, põnev ja erakordne on see, et ühingu tegevusvaldkond ulatus seinast seina. On toimunud maadaamide spordipäevad, jalgrattamatk, mälumäng, hulgaliselt käsitööprojekte, kokakursusi, ühistegemisi Läti maanaistega, trükitud on 2 kalendrit ja 2 ühingu liikmeid tutvustavat väljaannet, viidud läbi külapäevi, koolitusi ja esinetud isetegevuskavadega.