NÄITERINGI KROONIKA, 2013
“Muinasjutt Põhja konnast”
Näidendis on kasutatud Fr. R. Kreutzwaldi muinasjuttu „Põhja konn”.
Esietendus 30. mail 2013. aastal Kiikla rahvamajas.
Esinemisi veel:
2013. aasta juulis Mäetaguse mõisapäeval;
2014. aasta märtsis Kohtla-Järve hoolekodus Rudolf;
2014. aasta märtsis Ida-Virumaa kooliteatrite festivalil Jõhvi kontserdimajas, kus näitlejameisterlikkuse preemia sai Kristjan Kundla.
OSATÄITJAD
Poiss Nipitiri: Kristjan Kundla
Printsess Päikesekiir: Kaarin Kivil
Põrguneitsi: Janette Trel
Kuninganna: Carina Peet
Kuninga teener: Andreas-Hendrik Aasrand / Janelle Trel
Tark: Etlyn Veber
Esimene lind: Janelle Trel
Teine lind: Helina Reesalu
Tantsisid Krista õpilased
Meenutab Ruth Linnard
(2020. aasta aprillis)
Selles lavastuses oli mulle kõik väga südamelähedane. Alustades Kreutzwaldi muinasjutust ja lõpetades rahvuslikus stiilis kostüümidega. Kooliteatrite žürii kahjuks ei jaganud minu vaimustust, vaid suhtus kõigesse väga leigelt. Samas olid nad väga kirglikult hirmunud, nähes laval lapse käes minu hõbepaberiga üle mässitud pisikest seenenuga. Samuti hirmutas neid Nipitiri hobuse seljas põrgusse sisenemise stseen, kus hobuse esimest otsa mängis Helina ja tagumine ots, kelle seljas ratsanik istus, olin mina. Nii olidki hobuse tagumised jalad esimestest oluliselt paksemad, aga mitte selline anomaalia ei hirmutanud žüriid, vaid võimalus, et äkki kukub ratsanik hobuse seljast maha. Mis oli 50 + aastates taltsa hobuse puhul suhteliselt võimatu. Aga Jõhvi kontserdimaja laval esinemine on juba omaette suur võimalus ja tore, et alates sellest aastast on kooliteatrite festivali žürii pärast etendust ka tagasisidet andnud.
Nagu tegelastest näha, oli meil kuninga teenril 2 osatäitjat. Kiiklas mängis Andreas Hendrik. Seda etendust oli tulnud vaatama terve tema klass Mäetaguse põhikoolist. Ja kui näidendis tuli teenril seelik selga ajada, et petuskeemi abil põrgusse siseneda, oli saalist Andrease koolikaaslaste hulgast itsitamist kuulda. Mille peale poiss lavalt itsitajatele rusikat näitas ja keeldus edaspidi otsustavalt seelikukandja rolli täitmast. Niisiis tuli tema täditütrel Janellel vuntsid ette joonistada ja julgelt koomilist teenrit etendada. Mis tuli tal sama hästi välja kui Kiiklas mängitud kanneldava linnukese roll. Et linnukesi vähemaks jäi, mõtlesime Kristaga tuua juurde tempot lisama kaks kuradiplikat. Nendeks said kaks Krista klassi tantsutrennis käivat tüdrukut, kes esitasid enda loodud meeleoluka tantsu. Tõeliselt meisterliku tantsu! Ja üldse oli see üks minu lemmiklavastustest.