Natalya Boytsova
fotod
Kiigeta küla Kiikla pidas esimest kiigepäeva
Põhjarannik, 16.08.2018
Alutaguse valla kiigeta küla Kiikla pidas laupäeval, 11. augustil oma esimest kiigepäeva, mis on omamoodi jätk varem tosin aastat toimunud keha ja kultuuri päevale. Lõpuks said vaesed kiigeta inimesed kiikuda ja ühtlasi esitleti “Kiigeta küla” nimelist raamatut, mis sisaldab kohalike mälestusi varasemate aastate seltsielust.
Kiikla rahvamaja juht Ruth Linnard räägib, et varem on Kiiklas 12 aasta jooksul iga aasta augusti alguses peetud keha ja kultuuri päeva, aga tänavu tekkis mõte päeva sisu veidi muuta ja teha algust uue traditsiooniga.
“Sigala olmehoonest” rahvamajaks
“Kuna meil Kiiklas kiike ei ole, tekkis tänavu mõte korraldada kiigepäev, et kordki aastas saaks Kiiklas kiikuda. Kirjutasin projekti, sain kohaliku omaalgatuse programmist toetuse ning tänu sellele saime kohapeale kaks kiikingu kiike − üks 4- ja teine 6meetrine − üheks päevaks platsi. Rahvamajas on ka kaks võrkkiike ja üks kiiktool. Kiikumisvõimalused olid täiesti olemas ja täitsa aktiivselt kiiguti!” kiitleb Linnard ja lubab järgmiseks aastaks samuti kiiged kohale võluda.
Peale kiikumisspordi toimusid kiigepäeval eri vanuserühmadele mitmesugused jooksuvõistlused ning Meelis Pällo Eesti ammuliidust korraldas põnevate viskerelvade täpsusheitmist. Keha ja kultuuri päevast toodi üle ka rammumehe võistlus, kus kanged mehed oma rammuga muu seas lausa suuri autosid lohistasid. Kõige rammukamaks rammumeheks osutus Taavi Olgo.
Kohapeal tehti ka hobuvankrisõitu ja vankri ees oli Eesti suurim hobune. Kiikla enda mees, Kivistiku talu peremees Hannes Kivil tegeleb raskeveohobustega. Suur hobune pälvis suurt tähelepanu.
Rahvamaja väikeses saalis pajatas muinasjutuvestja Piret Päär lastele põnevaid lugusid ja musitseeris pärimusmuusik Kulno Malva. Eelmainitud mälestustest selgus, et praegune Kiikla rahvamaja on omaaegne “sigala olmehoone”. Ressurssi vastaval eelarvereal rahvamaja jaoks polnud, aga kolhoosi “keemikud” oskasid selle olmehooneks ristida − à la “kuskil peab pidama koosolekuid ja hoones on saun, et seatalitajad saaks end puhtaks küürida”. Sellest pajatas omaaegne kolhoosiesimees Lembit Järveoja. Videost näeb, kuidas kirikuõpetaja Peeter Kaldur “sigala olmehoonet” pühitseb.
“Kogusime Kiikla inimeste mälestusi ja kiigepäeval toimus raamatukese “Kiigeta küla” esitlus. Selleks rääkisin 21 Kiikla inimesega. Mind huvitas eelkõige kiikumine, kuidas on kunagi kiigutud, ja seltsielu möödunud sajandi teisel poolel − kuidas kolhoosiajal koos aega veedeti. Asusin ise Kiikla rahvamajja alles 2002. aastal tööle ega teadnud sellest perioodist suurt midagi. Inimesed rääkisid oma mälestusi: kes kultuurimajas töötasid, millised huviringid olid, mida üldse vabal ajal koos tehti. Päris toredad lood olid, need said kokku kogutud ja katkenditena edasi antud,” räägib Ruth Linnard.
Mälestused süstematiseeriti teemade kaupa ja neid sai 18. “Mulle näidati ka vanu pilte − raamat koosnebki fotodest ja mälestustest. Lugudest, mis trükki ei jõudnud, tegime dokumentaalnäidendi. Kiigepäeval oligi enne raamatuesitlust dramatiseering lugudest, mis raamatusse ei jõudnud,” ütleb Linnard.
Arwelius ja teatritraditsioon
Mainitud lugusid esitas kohalik näitering Käbid ja Kännud − kolm last ning kaheksa täiskasvanut − ja sekka lauldi ning mängiti pillilugusid. Jalga keerutas kohalik naisrahvatantsurühm Kiigelind. Kogutud mälestustes meenutati ka segatantsurühmi, mis kohapeal eri aegadel tegutsesid. Ajaloost on teada, et kohapeal tegutses kunagi üks esimesi mõisateatreid − siin on omal ajal koguni “Tõde ja õigust” lavastatud.
Kohal olid ka need, kes mälestusi olid jaganud − teiste seas endine rahvamaja juhataja Arthur Seppern, kellele oli trükises samuti üks lehekülg pühendatud. Seppern näitas ka vanu videoid. 1991. aastal filmiti näiteks Kiiklas seda, kuidas avati tahvel Friedrich Gustav Arweliusele (1753-1806). Mees asus pärast Leipzigi ülikooli lõpetamist ja viieaastast õpetajatööd Kalvis Kiikla mõisas koduõpetaja ametisse ning kirjutas seal oma tähtsamad eestikeelsed teosed “Üks Kaunis Jutto- ja Õppetuse-Ramat” ja “Ramma Josepi Hädda − ja Abbi-Ramat”.
Kiigepäeva lõpetas ansambel AER, kes esitas lugusid oma peatselt ilmuvalt heliplaadilt.
Sellele, et Kiikla rahvas on aktiivne, annab kinnitust kohe pärast kiigepäeva toimunud Käbide ja Kändude suvekool, mis leidis aset juba kolmandat korda. Kool kestab tavaliselt kolm päeva, mille jooksul antakse etendus mõnel vabaõhulaval ja külastatakse teatriga seotud paiku. Tänavu valiti välja Käsmu − mõeldes Dagmar Normeti raamatule “Une-Mati rannakülas”. Käidi raamatust tuttavat elevandikivi otsimas ja poolel teel Kuradisaarele. Järgmisel päeval toimus paaritunnine Rakvere teatri ekskursioon. Võsu vabaõhulaval jõuti esineda etendusega “Vahva rätsep”. Mere ääres asuva lava juurde tuli etendust kaema palju kohalikku rahvast.
TEET KORSTEN
III Kiikla karujooks
1,2 km
1. (P1.) Aleksandr Martinson 4.47
2. (P2.) Kristo Kuzahmetov 4.48
3. (P3.) Gregori Jašitšev 4.59
4. (P4.) Marcos Mikk 5.14
5. (P5.) Arys Irval 5.27
6. (T1.) Mirta Rajas 5.33
7. (M1.) Mihkel Kingsep 5.50
8. (T2.) Liisi Kauber 6.03
9. (P6.) Mihhail Janeli 6.16
10. (P7.) Maksim Paju 6.35
11. (T3.) Ronja Rajas 7.14
12. (T4.) Kertu Linnard 7.23
13. (M2.) Siim Linnard 7.24
14. (N1.) Liivi Sootalu 7.42
15. (T5.) Liia Meribel Pelenen 7.56
16. (M3.) Vaido Pelenen 7.57
17. (N2.) Liisi Kauber 8.29
18. (P8.) Tristan Linnard 10.16
19. (P9.) Mart Kundla 10.20
20. (T6.) Tuuli Abel 10.32
21. (N3.) Niina Kingsep 11.20,1
22. (N4.) Ruth Linnard 11.20,2
23. (N5.) Diana Berg 12.32
P ja T – kuni 12aastased osalejad
N ja M – 13aastased ja vanemad osalejad
Tillujooks
Tuuli Abel
Mihkel Abel
Ronja Rajas
Lisabella Rego
Kennert Rego
Marius-Remi Sild
Meribell Linnard
Kertu Linnard
Mirtel Adamson
Roven Linnard
Grete-Liis
Andra Mäeots
Ander Mäeots
Johanna-Rosalia Ilves
Triinu Võõbus
Braien Rego
Liia Meribel Pelenen
Mart Kundla
Põhjaranniku eelinfoküljel
* Kiikla rahvamaja juures Kiikla kiigepäev: kell 11 Karujooks (kava tillujooks ja 1,1 km jooks), kell 12 muinasjutuvestja Piret Päär ja pärimusmuusik Kulno Malva, kell 13 päeva algus, kell 14 Kiikla rammumehe võistlus, kell 16 Kiikla lugude esitlus, kell 18 ansambli AER kontsert. Päeva jooksul kiikingu kiiged, iidsed osavusvõistlused, vedruvankrisõidud, lastele minifarm ja batuut.
