Arvelius Kiiklas

Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806) oli 1780-1790 aastani Kiiklas koduõpetajaks, kust ta siirdus professoriks Tallinna Linna Keiserlikku Gümnaasiumi, mida nüüd tuntakse Gustav Adolfi gümnaasiumina. 

Just oma Kiikla perioodil kirjutas ta oma tuntumad teosed

* Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat I, 1782

* Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat II, 1787

* Arveliuse “Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“, 1790

Eesti esimeseks ilmalikuks raamatuks peetav “Ramma Josepi Hädda ja Abbi-Ramat” oli kirjutatud üle 230 aastat tagasi just Kiiklas ning sellest annavad tunnistust ka raamatus olevad read: “Kikla moisas: Näri päeval 1790 aastal. Arwelius, koddo-õppetaja Kikla moisas, Motagguse maal.”

Teos on Rudolf Zacharias Beckeri (1752-1822) 1788. aastal ilmunud ja Saksamaal rahvahariduslikuks bestselleriks olnud „Häda ja abiraamatuke talupoegadele ehk õpetlik lugu Mildheimi küla rõõmudest ja muredest” tõlkemugandus. 

Arvelius jättis raamatus pea täielikult kõrvale Beckeri raamjutustuse, võttes üle vaid teosesse põimitud juhtnöörid ja õpetlikud jutukesed. Arvelius idealiseerib mõisnikke ja peab talurahva viletsa olukorra peapõhjuseks mitte pärisorjuslikku korda, vaid talupoegade harimatust ja halbu elukombeid, mille vastu ta oma eestikeelsete raamatutega astuda püüabki, pakkudes oma Ramma Joosepi kujus välja „mõistliku maamehe“ eeskuju. 

Täielik pealkiri oli teosel „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat. Ehk maggusad ja tullusad juttud ja öppetused, kuida ma-rahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha”. Raamatu moraliseeriv toon ja vaimuliku kirjandusega harjunud talupoegade umbusk ilmaliku kirjanduse suhtes ei lasknud Arveliuse maakeelsel teosel populaarseks saada. Seda vaatamata sellele, et „Häda- ja abiraamatut“ trükiti talupoegadele tasuta jagamiseks koguni 10 000 eksemplari.

Muide, Eestis ilmus raamat 1790. aastal ehk aasta varem kui meie lõunasõprade juures Lätis, kus ta nägi ilmavalgust 1791. aastal. Seal kandis läti keeles kirjutanud baltisaksa pastori Gustav Bergmanni (1749–1818) teos pealkirja „Teadmiste ja nõuannete raamat liivimaalaste hüvanguks”. (https://keeljakirjandus.eki.ee/628-642.pdf) 

Alutaguse mõisate päeval on Kiiklas lugenud kohalike mõisnike vaim lugenud Arveliuse raamatust mugandatud katkeid.  2020. aasta teksti leiate siit.